Kontserdil kõlavad maailma eri rahvaste armastatud jõululaulud eesti, ladina, hispaania, inglise ja prantsuse keeles, sh. kontserdi nimilugu „Talve võlumaa“, „Valged jõulud“, „Püha öö“, „Gloria“ jmt. Esitamata ei jää ka J. S. Bachi üks tuntum jõulude ajal esitatav instrumentaalteos „Air“, mida saab nautida kariljoni e. kellamängu esituses. Talendikas hispaania tenor Germán Gholami, organist ja Eesti ainus kariljonist Merle Kollom, mainekas saksofonist Lembit Saarsalu ja akordionivirtuoos Jaak Lutsoja esitavad traditsioonilist jõulurepertuaari uutes seadetes, omapärases instrumentide ja hääle koosluses.
Kontserdil teevad kaasa Germán Gholami Laulustuudio noored solistid: Mairo Libbe – “Golden talents in golden Prague 2019” laureaat ja „Looduslaul 2019“ laureaat Katri Kade. Kaastegevad on ka Laulustuudio FA-Diees mudilas- ja lastekoor Ingrid Otti juhendamisel.
Kontserdi piletid on müügil ka tund enne algust kontserdikohas, tasuda saab sularahas.
NB! Eesti ainuke portatiivne kariljon on Tartu publiku ees esmakordselt! Publikul on hea teada, et
Salemi kirikus on soe ning kontserti saab nautida ilma üleriieteta. Kirikus on eraldi ruum väikelastele, saali on hea ligipääs ratastooliga liikujatele.
GERMÁN JAVIER GHOLAMI TORRES-PARDO on sündinud Madridis, Hispaanas. 2012. aastal liitus ta Vanemuise teatri ooperitrupiga. Ta on esinenud Eestis, Itaalias, Hispaanias, Iisraelis, Šotimaal, Lõuna-Koreas, Venemaal, Poolas, Soomes, Prantsusmaal, USAs. Viimase kahe aasta olulisemate ooperirollide hulka kuuluvad: Mantova hertsog (Verdi „Rigoletto“, Šotimaa), Alfredo (Verdi „Traviata“, Iisrael), Mario Cavaradossi (Puccini „Tosca“, Lõuna-Korea), Don Jose (Bizet „Carmen“, USA), tenor (Händel „Herakles“, Prantsusmaa).
MERLE KOLLOM on omandanud magistrikraadi oreliõpetajana, bakalaureusekraadi teoloogias ja kirikumuusikas. 2019 juunis lõpetas Skandinaavia Kariljonistide Kooli Taanis prof. Peter Langbergi juhendamisel, saades esimeseks kariljoniprofessionaaliks Eestis. Kariljonistina on andnud soolokontserte Norras, Rootsis, Ukrainas, Taanis. Eesti Kontserdi produtsendina (1997-2008) on algatanud mitmed kohalikke ja rahvusvahelisi kontserdisarju ning festivale, teinud raadiosaateid, produtseerinud dokumentaalfilme. Merle Kollomi poolt 2016. aastal algatatud Tartu raekoja kellamängu laiendamistööd valiti „Aasta tegu 2016 Tartus“ parimate projektide hulka.
LEMBIT SAARSALU on pärjatud tiitlitega ”Saksofonikuningas”, ”Eesti džässi visiitkaart”, „Eesti džässi pärl”, „Eesti džässi jämmiv ikoon” jmt. Ta on osalenud sadadel festivalidel maailma eri paigus, sh maailma prestiižikamatel nagu Lionel Hampton Jazz Festival (USA), North Sea Jazz Festival (Holland), andnud kontserte Euroopas, USA-s, Aasias ja Aafrikas. Lembit Saarsalule on omistatud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia „Eesti džässmuusika kõrgetasemelise tutvustamise eest rahvusvahelisel areenil“ (2008), Valgetähe V klassi teenetemärk (2016) ja Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia „Eesti jazzi suurkuju“ (2018).
JAAK LUTSOJA on alates Georg Otsa nimelise Muusikakooli lõpetamisest 1991. aastal tegelenud vabakutselise muusikuna, kuuludes Eesti akordionistide eliiti. Väga mitmekülgse muusikuna viljeleb ta žanre pop-jazzist kaasaegse klassikalise muusikani. Lisaks paljudele Euroopa riikidele on ta andnud kontserte Ameerikas ja Venemaal, osalenud muusikafestivalidel ja konkurssidel nii Eestis kui välismaal, sh Limbazi akordionifestival, Edith Piaffi nim. konkurss Pariisis. Alates 2017. aasta sügisest töötab õpetajana Norras, Gjestali kultuurikoolis. Jaak Lutsojale on omistatud laureaadi tiitel aasta parima originaalloomingu eest etendusele “Soo” (Ugala teater, 2017).
LAULUSTUUDIO FA-DIEES on Tartu vanim eralaulustuudio, mis tegeleb Eesti lastelaulu arendamisega, sh. salvestamise, kirjastamise ja uute laulude esitlemisega, aga ka lastelavastuste, kontsertide ja laulukonkursside produtseerimisega. Stuudio töös osaleb 130 last vanuses 3-19 aastat, mitmed koosseisud on saanud tunnustust nii üleriigilistel kui ka rahvusvahelistel tasandil. Laulustuudio rajaja ja juhataja Ingrid Otti sooviks on oma tegevuse läbi avastada laste anded ning arendada neid muusikas, et neist kasvaksid muusikat armastavad ja mõistvad inimesed.