Quantcast
Channel: http://www.piletilevi.ee
Viewing all 17648 articles
Browse latest View live
↧

ILMAVÕÕRAS 28.07.2018 - 06.08.2018 -

April 2, 2018, 2:25 pm
$
0
0

ILMAVÕÕRAS
Saueaugu teatritalus

Lugu luulest, armastusest ja kosmosest

On soe ja ilus suvi ühes Eesti maanurgas 1960. aastate alguses. Vananev õpetlane ja poeet – üks Eestimaa targemaid mehi, kel pole okupatsioonitingimustes võimalik oma loomingut avaldada, kuid kes sellest hoolimata on vaimsetes ringkondades kõigutamatu autoriteet – ning tema abikaasa, kes on pühendanud kogu elu oma mehe toetamisele, naudivad puhkuseidülli suvekodus looduse rüpes, eemal linnast, argikohustustest ja võõrvõimu varjust. Neile saabub külla ühe peretuttava tütar, kellega on kaasas tema luuletajast sõber. Noor luuletaja leiab vanas kirjamehes kauaigatsetud õpetaja ja püüab kõigest hingest järgida tema vaimseid otsinguid. Kuid selle suve jooksul mängitakse nelja inimese kiindumus- ja andumussuhted põhjalikult ümber. Ning iga suve järel tuleb sügis.

Lauri Sommeri novelli „Hilised lemmelehed”, Jaan Kaplinski romaani „Seesama jõgi”, Uku Masingu poeemi „Saadik Magellani pilvest” ning dokumentaalmaterjalide põhjal kokku kirjutanud Priit Põldma.

Mängivad
ALEKSANDER EELMAA (Eesti Draamateater)
GARMEN TABOR
GRETE JÜRGENSON (Rakvere Teater)
JOOSEP UUS

Dramaturg PRIIT PÕLDMA
Lavastaja RINGO RAMUL (Ugala)
Kunstnik MARION UNDUSK
Muusikaline kujundaja JAKOB JUHKAM (Teater NO99)
Valguskunstnik PRIIDU ADLAS (Vaba Lava)

Esietendus
28. juulil 2018
Saueaugu teatritalus

ILMAVÕÕRAS etendused 2018. aastal toimuvad:

28 / /30 / 31 juulil kell 19:00
01 / 03 / 04 / 06 augustil kell 19:00
05 augustil kell 17:00

Etendused toimuvad siseruumis. Kohapeal on avatud kohvik, kust saab külmi ja kuumi jooke ning suppi.
↧
Search

Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas, M. MIMi ooper 26.09.2018 - 05.10.2018 -

March 28, 2018, 3:45 pm
$
0
0

EESTI AJALUGU. EHMATUSEST SÜNDINUD RAHVAS
Manfred MIMi ooper
Valminud Eesti riigi toel ning Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostööna
Maailmaesietendus 19. jaanuaril 2018 Rahvusooperis Estonia

Eesti keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega (subtiitrid Estonia teatrisaalis).
Kestus 2 h 40 min, üks vaheaeg

Esinevad Rahvusooper Estonia solistid, orkester ja koor.
Dirigent – Kaspar Mänd
Manfred MIMi pärandi kallal on vaeva näinud ning ooperi ja muusika lavaküpseks saamise eest hoolitsenud Tatjana Kozlova-Johannes, Andrus Laansalu, Andrus Aaslaid, Karl Saks, Raul Keller, Taavet Jansen, Maike Lond Malmborg, Oksana Tralla, Mart Koldits, Henri Hütt, Kalle Tikas, Andres Tenusaar ja Evi Pärn.

2014. aasta märtsis otsustasid Eesti teatrid, et Eesti Vabariigi sünnipäevaks kingitakse suurejooneline lavastusprojekt, kus tuuakse publiku ette vabariigi sajandi lugu, mille raames 24 teatri osavõtul sünnib aasta jooksul – sügisest 2017 kuni kevadeni 2018 – 12 lavastust. Teatrid loosisid partnerid ja jagasid omavahel kümnendid. Rahvusooperile Estonia ning Kanuti Gildi SAALile valis fortuuna ülesandeks kajastada ühiselt kuuekümnendaid aastaid.

Õnneliku juhusena sattus osapoolte valdusesse Eesti ooperimaastikul seni avastamata teose libreto ning tundmatus noodikirjas partituur. Teose on kuuekümnendate paiku kirjutanud novaatorlik leiutaja ja teadlane Manfred MIM. Ooper räägib ühest rahvast ja ühest maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof, tänu millele on nad saanud tahtmatult alusepanijaks Euroopa kultuurile varasest rauaajast alates.

Juba pea kaks aastat kestnud visa töö tulemusena on Kanuti Gildi SAALi eestvedamisel rohkem kui kümnest erinevate alade loovinimestest koosnev ühendus MIMproject tänaseks läbi töötanud enamiku Manfred MIMi märkmeid ning restaureerinud ja dešifreerinud partituuri.

Tegemist on monumentaalse ülesandega, kuna ooperi kirjutamise ajal ei olnud moodne muusika ega lavatehnilised võimalused arenenud tasemeni, mida Manfred oma loomingus lootis kasutada. Seetõttu puudusid ka väljakujunenud viisid nende kirjeldamiseks ja mitmel puhul on kirjapandu mõistmiseks olnud vaja kõigepealt taasluua keel, milles märkmed on algselt talletatud. Ka praegu nõuavad mitmed tema poolt väljapakutud lahendused tehnika viimase sõna kasutamist ja mitme puhul on alust arvata, et ooperimaastikul võib selline element leida kasutamist esmakordselt.

Manfred MIMi pärandi transkribeerimise ja lahtimõtestamise käigus on valmimas monumentaalne suurteos, mis kaasab Estonia teatri solistid, koori, orkestri, balletitantsijad, MIMproject’i loov-insenerid ja Kanuti Gildi SAALi lavatagused jõud.

Manfred MIMi pärandi kallal on vaeva näinud ning ooperi ja muusika lavaküpseks saamise eest hoolitsenud Tatjana Kozlova-Johannes, Andrus Laansalu, Andrus Aaslaid, Karl Saks, Raul Keller, Taavet Jansen, Maike Lond Malmborg, Oksana Tralla, Mart Koldits, Henri Hütt, Kalle Tikas, Andres Tenusaar ja Evi Pärn.

Esinevad Rahvusooper Estonia solistid, orkester ja koor.
↧
↧

Tütarlaps kuldsest läänest, G. Puccini ooper 29.09.2018 - 16.11.2018 -

March 28, 2018, 5:05 pm
↧

Faust (C.Gounod' ooper) 27.10.2018 - 01.11.2018 -

March 29, 2018, 9:25 am
$
0
0

Charles Gounod’ ooper kahes vaatuses

Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ ainetel.
Maailmaesietendus 19. märtsil 1859 (Théâtre Lyrique).
Esietendus Rahvusooper Estonias 20. septembril 2012.

Dirigendid: Vello Pähn, Jüri Alperten, Risto Joost
Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva)
Kunstnik: Ene-Liis Semper (NO99)
Koreograaf: Edvald Smirnov.

Kaks vaatust, kestus 2 t 55 min

Prantsuse keeles, eesti- ja inglisekeelsete subtiitritega

Klassikaline Fausti-lugu jõuab Estonia lavale Gounod’ tuntuima ooperi näol, millele annavad ootamatu lahenduse Dmitri Bertman ja Ene-Liis Semper, kelle käsitluses tuli rahvusooperis 2007. aastal lavale mitmeid auhindu võitnud Erkki-Sven Tüüri „Wallenberg“. Faust müüb oma hinge saatan Mefistole ja saab temalt vastu nooruse, et võrgutada Margarete, kelle süütu saatuslik ilu on teda lummanud. Kuid saatanaga kaupa tehes pole võitjaid – ühe hetkega on Faust võimeline alandama meest, kes Margaretet jumaldab, tapma tema venna ja tõukama naise hullumeelsusesse. Gounod’ muusika võlub eriti kaunite meloodiatega – äratundmisrõõmu pakuvad Margarete juveelilaul III vaatusest ning sõdurite koor II vaatusest.

Barbier ja Carré tuginesid libreto loomisel Goethe näidendi esimesele osale, hiljem lisasid nad ooperile episoode teisest osast. Kui Gounod 1893. aastal suri, oli „Fausti“ Pariisis esitatud üle tuhande korra. USAs oli see nii populaarne, et 19. sajandil alustati aastakümneid New Yorgi ooperihooaega just „Faustiga“.

↧

Carmen 07.11.2018 - 18.11.2018 -

March 29, 2018, 10:05 am
$
0
0

Georges Bizet’ ooper Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libretole Prosper Mérimée samanimelise novelli järgi.
Maailmaesietendus 3. märtsil 1875, Pariisi Opéra Comique.
Esietendus Rahvusooper Estonias 26. mail 2011.

Kui „Carmen“ 1875. aastal esmakordselt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet šokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast – külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tšaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: „Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas.“ Ja tal oli õigus, sest „Carmenist“ õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.

Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega võinud aimatagi, et „Carmenist“ saab lühikese aja jooksul ooperiliteratuuri populaarsemaid teoseid, mida mängitakse kogu maailma ooperiteatrites ja et toreadoori laulust ning peategelase habaneerast saavad mitmetele põlvkondadele ooperimuusika sümbolid. Rahvusooper Estonias toob „Carmeni“ publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega „Così fan tuttest“ kujunes hooaja menutükk.

Lavastaja Walter Sutcliffe’i sõnul on Bizet’ „Carmen“ mitmepalgeline. „Ooper on segu pingelisest psühholoogilisest draamast ja melodraamast, dokumentaalfilmist ja mustast komöödiast, mida esitatakse kord üld-, kord lähivõtet kasutades. „Carmenis“ on nii grandioosse ooperi, intiimse sõnateatri kui ka populaarse muusikaližanri sugemeid. Estonia lavastus mängib nende võimalustega, lastes dokumentaalfilmi jutustavatel elementidel rääkida 19. sajandi Sevillas hargnevat José ja Carmeni lugu.“

Prantsuse keeles eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.
Kestus 3 t 30 min, kaks vaheaega

18.03. ja 24.03.2016 külalisena Carmeni rollis Oksana Volkova (Valgevene)

Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigendid: Risto Joost, Mihhail Gerts, Jüri Alperten
Lavastaja: Walter Sutcliffe (Inglismaa)
Kunstnik: Liina Keevallik
Valguskunstnik: Neeme Jõe
Koreograaf: Claudia Lenaerts
Lavavõitluskoreograaf: Hellar Bergmann

 

↧
↧

Hingedepäeva kontsert 02.11.2018 - 18:00 -

March 29, 2018, 10:05 am
↧

BALLETIÕHTU: E. Mutso ''Kaja'', J. Gribi ''Valgus aknas'', T. Helimetsa ''Lõng''. Esietendus! 10.11.2018 - 19:00 -

March 29, 2018, 10:25 am
↧

Pähklipureja / The Nutcracker 01.12.2018 - 29.12.2018 -

March 29, 2018, 11:05 am
$
0
0

Pjotr Tšaikovski ballett kahes vaatuses
Marius Petipa libreto E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas’ (sen.) muinasjutu järgi

Maailmaesietendus 18. detsembril 1892 Peterburi Maria Teatris
Esietendus Rahvusooper Estonias 3. detsembril 2010

Ben Stevensoni imepärase lavastusega algab Estonias jõulukuu! Ka kõige võimatumad unenäod muutuvad imekauniks ja ahvatlevaks reaalsuseks. Tšaikovski kaunis muusika viib vaataja koos Klaraga maiustuste, Hiirekuninga, mängusõdurite, lendavate kokkade, hiiglasliku jõulupuu, jõuluõhtu ja tantsu võlumaailma. Tšaikovski „Pähklipureja“ on helilooja tuntumaid ja armastatumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas’ sen. värvikat jõulumuinasjuttu.

Kestus: 2 h 10 min

Koreograaf: Ben Stevenson (Texase Balletiteater, USA)
Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten
Dirigent: Risto Joost
Kunstnik: Tom Boyd (Houstoni Balletiteater, USA)
Lavastaja: Timothy O'Keefe (USA)
↧
Search

Lendav hollandlane (R.Wagneri ooper) 24.11.2018 - 28.11.2018 -

March 29, 2018, 11:05 am
$
0
0

LENDAV HOLLANDLANE
Richard Wagneri romantiline ooper

Helilooja libreto Heinrich Heine „Härra Schnabelewopski memuaaride“ ainetel
Maailmaesietendus 2. jaanuaril 1843 Dresdeni Semperoperis
Esietendus Rahvusooperis Estonia 22. septembril 2016

Dirigendid: Vello Pähn, Jüri Alperten, Kaspar Mänd, Lauri Sirp
Lavastaja: Pamela Recinella (Itaalia)
Kunstnik: Yannis Thavoris (Suurbritannia)
Valguskunstnik: Matt Haskins (Suurbritannia)
Koreograaf: Daniel Kirspuu
Video: Apparati Effimeri (Itaalia)

Tormine merereis Riiast Londonisse ja Heinrich Heine jutustus igaveseks merd sõitma määratud kaptenist, kelle needuse suudab lunastada vaid truu naise tingimusteta armastus, andsid Wagnerile mõtte kirjutada ooper „Lendav hollandlane“. Tänaseks on sellest saanud helilooja üks populaarsemaid lavateoseid. „Hollandlane“ oli Wagneri neljas ooper ja esimene teos, millega ta astus sammukese lähemale muusikadraamale. Noor helilooja leidis kaptenis sugulashinge – kehtivaid reegleid muuta püüdva mehe, kes igatseb puhkust elumere lainetest.

Lavastaja Pamela Recinella, kunstnik Yannis Thavoris ning videokunstnike ühendus Apparati Effimeri on loonud Wagneri tormisest ja põnevast loost kaasaegse ning äärmiselt visuaalse lavastuse. Lavastaja Pamela Recinella: „Meie lavastuses on Hollandlane 1980. aastate egoistlik-kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildana ärimees. Tema olemust toidab vajadus end pidevalt ületada, millele järgneb patustamise pärast lunastuse otsimine. Kõik see mõjutab drastiliselt tema elu – ühest küljest soovib ta leida pääseteed ja samas põgeneda oma päästja eest, sest ta ei suuda pahedeta elada.
Kui tema elust puuduks edev kuulsuse ja rikkuste tagaajamine, seisaks ta silmitsi igavuse, tülpimuse, elumõtte kadumise ja lõpuks isegi surmaga. Ooperi lõputu ja sihitu seilamise teema on metafooriks Hollandlase kaasaegsele tarbimisneedusele. Sentas ja tema kunstis usub ta leidvat ainsa võimaliku lunastuse. Kõik, mida Senta kehastab – nooruslikult naiivne usk kunsti ja loovusesse – jääb kapitalistliku ühiskonna labasuse ja tooruse rataste alla. Kas Hollandlane suudab Senta ainulaadset olemust kaitsta ja muuta enda pahed kireks vooruse vastu? Näib, et Hollandlasele on iga petlik pahe veenvam kui kunstiline tõde.“
↧
↧

''Sipsik ja vana aja asjad'' 02.12.2018 - 16.12.2018 -

March 29, 2018, 11:25 am
$
0
0

Muusikaline lastelavastus Eno Raua „Sipsiku“ ainetel
Esietendus 16. novembril 2016 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Dramatiseering: Leino Rei
Lavastaja ja kunstnik: Kati Kivitar
Helilooja: Katri Rebane
Helikujundus: Raido Linkmann (NO99)
Valguskunstnik: Malle Valli
Video: Peeter Ritso
Osades Külli Teetamm (Tallinna Linnateater) või Maarja Mitt ja Andero Ermel (Tallinna Linnateater)
Teose illustratsioonide autor: Edgar Valter

Kestus: 1h (vaheajata)

Eno Raua jutustuse lõpus tabab Sipsik end mõttelt, et Anu ei pruugi suureks kasvades enam tahta temaga mängida... suured ju millegipärast ei mängi nukkudega. Ta palub Anu, et too teda ei unustaks ega minema viskaks. Kõige parem oleks, kui Anu Sipsiku tühja kingakarpi paneks, et päris suure tüdrukuna teda taas välja võtta ja nende ühiseid seiklusi meelde tuletada. Jõuludeks tulevad suureks sirgunud Anu ja Mart oma lapsepõlvekoju. Pööningult leiavad nad vanade asjade hulgast oma kalli Sipsiku. Sellest taaskohtumisest algab meie lavastus ja mäng!

Lavastaja Kati Kivitar: „Vana aja asjadel on oluline tähendus. Asju üldse, ka mänguasju, oli vanasti vähe. Lelud mäletavad lapsi, kellele nad kuulusid, nende lapsepõlve ja ühiseid mänge. Nad räägiksid nii mõndagi, kui vaid oskaksid – kõrvalistele inimestele näivad nad aga tummad. See-eest peegelduvad taasleitud nukkude nööpsilmadest vastu ühiselt veedetud päevade ja mängude rõõm. Pühade-eelsel ajal oodatakse ikka, et aset leiaks mõni väike ime. Et imesid juhtuks, tuleb aeg korraks maha võtta. Kutsume Estonia teatrimaja pööningule kõiki lapsi, kes tahaksid leida vanadest kallitest mänguasjadest sadu uusi seiklusi – uueks mängitud vana on alati etem kui tuhat uut „oma loota“ asja. Ootame ka lapsevanemaid, kes tahaksid kohtuda lapsepõlvemälestustega ja taasavastada mänguoskuse olulisus. Tähtis on ise asju teha, neid alles hoida, väärtustada ja olla valmis imeks, mida nad pakkuda võivad.

Vanus: 4+
↧

Boheem / La bohème 08.12.2018 - 16.12.2018 -

March 29, 2018, 11:45 am
$
0
0

Giacomo Puccini ooper neljas vaatuses

Luigi Illica ja Giuseppe Giacosa libreto Henri Murgeri romaani „Scènes de la vie de bohème“ ainetel
Maailmaesietendus 1. veebruaril 1896 Teatro Regio (Torino)
Esietendus Rahvusooper Estonias 29. oktoobril 2010

Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigendid: Risto Joost,
Lavastaja: Ran Arthur Braun (Iisrael)
Lavakujundus: Ran Arthur Braun ja Riccardo Gallino (Itaalia)
Kostüümikunstnik: Elo Soode
Valguskunstnik: Neeme Jõe

9. ja 15.01.2016 külalisena Mimi rollis Tatiana Lisnic (Rumeenia)
17.02.2016 külalisena Rodolfo rollis Michael Wade Lee (USA)

Itaalia keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega
Kestus 2 t 30 min, üks vaheaeg


Noored, rõõmsameelsed, muretud ja kirgedest pakatavad boheemlased naudivad täiel rinnal elu ja selle keerdkäike, mida vürtsitavad armastus, lootus, meeleheide ning Pariisi pöörane elurütm… Lavastaja Ran Arthur Braun: „Boheemlasi kujutatakse laval nii nagu nad on – kord naerust nõrkemas, kord pisarais. Kui oled noor, siis pole mõtet eitada elu ja hoolida sellest, kuidas kõik lõppeda võib.“

↧

Rahvusooperi jõulutervitus Tallinna Jaani kirikus 21.12.2018 - 18:00 -

March 29, 2018, 11:45 am
↧

MEHED 04.05.2018 - 05.05.2018 -

April 2, 2018, 3:05 pm
$
0
0

"Mehed" on komöödialavastus, kus ületöötanud keskeakriisis mehed põgenevad kodust minema kalale ja naeravad nii enda, naiste, kunsti, kui keskeakriisi üle. Vaata lisa FB MEHED.
Kohtumiseni Nõmmel Von Glehni Teatris selle hooaja viimastel etendustel, et hea tujuga suvele vastu minna!

Ma ei saa aru, miks ta restoranis alati minu taldrikust sööb...

Lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Eugen Tamberg, helilooja Markus Robam, produtsent Jevgeni Supin, kaasprodutsent Apollo Kino
Mängivad: Margus Prangel, Tiit Sukk, Veikko Täär.
↧
↧

PRIMAVERA - KEVADKONTSERT 18.05.2018 - 19:00 -

April 2, 2018, 4:25 pm
$
0
0

EZMA Muusikaagentuuri kevadkontserdil "Primavera" kōlavad kaunid aariad, duetid ja ansamblid tuntud ooperitest ja operettidest.

Esinevad agentuuri solistid:

Elina Nechayeva (sopran)
Ksenia Kuchukova (sopran)
Eda Zahharova (metsosopran)
Andrei Bogach (tenor)
Kavas: Verdi, Puccini, Leoncavallo.
↧

''5 ISAMAALIST LAULU'' 17.06.2018 - 20:00 -

April 2, 2018, 4:45 pm
$
0
0

„5 ISAMAALIST LAULU“

P 17. juunil kell 20:00
Tartu Laululaval

17. juunil toimub Tartu laululaval Ivo Linna eestvedamisel suurejooneline kontsert, et tähistada 30 aasta möödumist Alo Mattiiseni, Jüri Leesmendi ja Henno Käo „viie isamaalise laulu“ esmaesitusest sealsamas paigas 1988. aastal. Tartu laululavale paigaldatakse selle kontserdi eel ka samasisuline mälestustahvel.

Sellel märgilisel suurkontserdil astuvad lavale Ivo Linna, Tõnis Mägi, Kare Kauks, Reet Linna, Henry Laks, Karl Madis, Toomas Lunge, Jaan Elgula, Hardi Volmer ja paljud teised. Nooremast generatsioonist on laval Ott Lepland, Dagmar Oja ja Kaire Vilgats. Lauljaid saadab Antti Kammiste poolt spetsiaalselt selleks kontserdiks kokku pandud bänd.

Kontserdil kõlavad lisaks viiele isamaalisele laulule ka teised nende artistide poolt tuntuks lauldud laulud ja üldtuntud isamaalised laulud. Ühtlasi tähistatakse kontserdiga Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja taasavatakse vastselt remonditud Tartu laululava.

Vaata lisa Facebookist – www.facebook.com/ivolinnamuusika
↧
Search

Kuressaare Merepäevad PIMEMÜÜK 10.08.2018 - 11.08.2018 -

April 2, 2018, 5:05 pm
$
0
0

Kuressaare Merepäevad toimuvad 9. - 11. augustil Kuressaare Raiekivi säärel.

Tulihingelistele Merepäevade sõpradele teeme sel aastal jälle kingituse!!

100 PIMEMÜÜGI passi eriti soodsate hindadega. Pakkumine kehtib ainult 2. aprillil kuni pileteid jätkub!

Ole valmis, sest pileteid jagub vaid kiirematele!

Müügis on pass ehk kahe päeva pilet 9,99€., mis tagab sissepääsu tasulistele pealava kontsertidele

10. ja 11. augustil.

(Festivali tasuta avakontsert toimub 9. augustil)

Merepäevade 2018. a  programm  avalikustatakse peagi www.merepaevad.ee

Korraldaja: Kuressaare Kultuurivara.

Kuressaare Kultuurivara 2017/2018 hooaja toetaja on Saaremaa Spaa Hotellid.

Lisainfo: www.kultuurivara.ee

Facebook: Kuressaare kultuurikeskus 




↧

ÜKSI JA ESMERALDA 02.05.2018 - 19.05.2018 -

April 2, 2018, 6:25 pm
$
0
0
ÜKSI JA ESMERALDA

Autor Martina Montelius

Tõlkija Kadi-Riin Haasma
Lavastaja Maria Peterson
Kunstnik Nele Sooväli
Helilooja Markus Robam
Valguskunstnik Priidu Adlas
Liikumisjuht Tiina Mölder
Produtsent Ere Naat

Osades: Maria Koff, Rhett Kütsen, Mare Peterson ja Tarmo Song

Etendused 2., 3., 4., 15., 16., 17., 18. ja 19. mail Viimsi Black Boxis

Oma suures korteris viibib Üksi enamasti üksi. Tema isa on rohkem huvitatud kastrulite kui oma elu korrashoidmisest ja tunneb muret Üksi lennuka fantaasia pärast. Ent sinna ilmub ka Üksi vanaema, seljataga töö kalapoe müüjana ja kummaline jalgpallurikarjäär. Tema avab Üksile ukse uude maailma. Vanaema luua jääb tsirkusekunstnik Esmeralda, kes õpetab Üksile piltide ja lugude loomise kunsti.

Martina Montelius (sünd. 1975) on Rootsi kirjanik, näitekirjanik ja lavastaja. Oma esimese näidendi kirjutas ta 2000. aastal, alates 2011. aastast on ta Teater Brunnsgatan Fyra kunstiline juht. “Üksi ja Esmeralda” kirjeldab isikupärasel moel ühe filmitegija lapsepõlve. Koomiliselt ja samas pisut nukralt näitab autor, kuidas fantaasia võib päästa nõudmistest ja ootustest, kuidas lapse kogemused võivad anda ainest kunstiloomingule.

Etendus on soovitav alates 8 eluaastast ja kestab umbes  1 tund.
↧
↧

''Laula mu laulu'' suvetuur vol2 04.08.2018 - 12.08.2018 -

April 3, 2018, 12:05 am
$
0
0

"Laula mu laulu" - armastatud suvetuur tuleb taas!

Eelmine suvi publikurekordeid purustanud tuur tuleb taas, paljude uute esinejate ja kontsertpaikadega, et tuua publikuni selle suve meeleolukaimad hetked.

04.-12. augustini toimuva tuuri lavale astuvad Karl-Erik Taukar, Genka, Lenna, Tanel Padar, Tõnis Mägi ja Ines.

Õhtut juhivad vastavalt kontserdile Juss Haasma / Ott Sepp.*

Külalisesinejatena astuvad erinevates linnades üles Anne Veski, Pearu Paulus, Liisi Koikson, Birgit, Lea Dali Lion, Villu Tamme, Ott Lepland, Marju Länik, Getter Jaani, Liis Lemsalu ja Koit Toome.

L 04.08 Kuressaare Lossihoov* (Birgit ja Getter Jaani)
P 05.08 Pärnu Vallikäär (Pearu Paulus)
T 07.08 Rakvere Laululava (Villu Tamme)
K 08.08 Tallinna Lauluväljak (Anne Veski ja Liisi Koikson)
N 09.08 Põlva Intsikurmu (Liis Lemsalu)
R 10.08 Tartu Laululava (Lea Dali Lion)
L 11.08 Viljandi Lauluväljak* (Ott Lepland ja Marju Länik)
P 12.08 Haapsalu Lossihoov (Koit Toome)

*Juss Haasma Kuressaares, Pärnus, Rakveres ja Tallinnas; Ott Sepp Põlvas, Tartus, Viljandis ja Haapsalus
*04.08 kontserdil ei osale Tõnis Mägi
*11.08 kontserdil ei osale Tanel Padar

Algus kõikjal kell 20, väravad kell 18:30.

Bänd laval koosseisus: Taavi Langi (kitarr), Robert Vaigla (kitarr), Mihkel Mälgand (bass), Borka (trummid), Tomi Rahula (klahvpillid, muusikaline juht), Dagmar Oja (taustalaulja), Kaire Vilgats (taustalaulja)

Vaata promovideot "Eesti otsib suvetuuri": https://www.youtube.com/watch?v=qZ68tahGlAE

Kohapeal taas mitmed põnevad toitlustajad ja meelelahtust kogu perele.

Piletid soodushinnaga 20. aprillini!

Jälgi meid Facebookis: https://www.facebook.com/laulamulaulusuvetuur/
↧

IFAGG III European Championships & Junior European Championships / International Tournament Spring Breeze 10.05.2018 - 13.05.2018 -

April 3, 2018, 10:25 am
↧

''Portugal'' 21.04.2018 - 20:00 -

April 3, 2018, 11:05 am
$
0
0

VON GLEHNI TEATRI KINOS linastub film "Portugal".

“Portugal” on sügav ja sume nagu suveöö, see on füüsiline kulg ja vaimne rännak, mille sihtmärgiks ei ole vaid geograafiline punkt maakaardil.

Karina ja Martin on vabaabielus elavad lapsevanemad, kelle omavahelises armastuses pole põhjust kahelda. Aga kui hing ihkab midagi veel, mingit seletamatut kõdi, saavad alguse sündmused, kus miski pole enam endine.
See on lugu suurest igatsusest millegi järele, mida ei ole veel tundnud või mida võib-olla isegi ei eksisteeri.

Järgides oma sisemist tungi algab otsingute teekond, mis on mänguline, muhe, läbinisti inimlik, täis eksimise ja uuesti alustamise võimalusi ning värvikaid karaktereid, kes kõik on teel ja kel kõigil on üks eesmärk – leida õnn.

“Portugal” vaatleb tänapäeva inimest, kelle tasakaalupunkt on paigast nihkunud. Kelle isklikku ruumi on kogunenud kõike rohkem, kui mahub.

Kergelt koomiliste sugemetega seikluslik draama on tunnustatud näitleja ja teatrilavastaja Lauri Lagle esimene täispikk mängufilm, mille peaosalisi kehastavad näitlejad Mirtel Pohla ja Margus Prangel.

Osades: Mirtel Pohla, Margus Prangel, Elmo Nüganen, Taavi Eelmaa, Jarmo Reha, Anne Türnpu, Helena-Merzin Tamm, Meelis Rämmeld, Eva Koldits, Inga Salurand, Gert Raudsep, Jörgen Liik, Volli Käro, Lauri Kaldoja, Jaan Rekkor

Režissöör & stsenarist: Lauri Lagle
Operaator: Erik Põllumaa
Kunstnik: Kamilla Kase
Kostüümikunstnik: Liis Plato
Grimmikunstnik: Liisi Roht
Monteerijad: Liis Nimik, Hendrik Mägar
Helilooja: Taavi Kerikmäe
Helirežissöör: Nikita Shiskov
Produtsendid: Ivo Felt, Tiina Savi
Levitaja: Allfilm OÜ
↧
Viewing all 17648 articles
Browse latest View live
Search